10. nädal tagasi Elleri koolis
Individuaaltund ja harjutamine
Harjutamisega sellel nädalal väga hästi ei olnud. Ühelt poolt võtsid aega igasugused kohustused, aga teiselt poolt läks suur hulk tegelemist minu auto peale, mille roolivõimendi end välja lülitas (kaotsi läksid kaks põhilist päeva, kus tavaliselt rohkem harjutada jõuan). Ühe uue loo sain siiski viisakas variandis pähe.
Tunnis võtsimegi juurde mitu uut kasulikku lugu. Töötasime need läbi ja vaatasime ka natuke eelnevalt õpitud lugusid.
Uued videod (mängi kaasa!)
Sellel nädalal jõudis avalikkuse ette kaks uut Patricu videot. Need on mõlemad sellised, et parima kasu saamiseks tuleb ka ise kohe kitarr kätte võtta ja harjutusi teha.
õppimine ja õpetamine
Eelmise praktikumi teemadena vaatasime uuesti üle iseenda positiivsete külgede otsimise teema. Väga oluline on endas näha ja ka kiita neid asju, milles päriselt head oleme. See annab edasiviivat jõudu.
Väga olulise teemana toon veel välja inimeste kuulamise oskuse ja reflektsiooni. Nii õpilased kui ka teised inimesed vajavad seda, et nad oleks märgatud ja kuulatud. Nõu andmine ja asjade “ära lahendamine” tihtipeale pole vajalik.
Mõte, mille leidsin Robert Boltoni raamatust – People Skills (parafraseerin): Kui kuuleme teise inimese muret ja anname kohe nõu, siis ei lahenda see tavaliselt probleemi ja tegelikult kahjustab meievahelist suhet. Me kuuleme vaid osa probleemist (seda osa, mida teine hetkel julges jagada) ja kui ütleme “See on nii lihtne mure, tee seda, seda ja toda,” siis teine inimene tunneb, nagu teda peetaks lolliks. Pigem on oluline kuulata ja reflekteerida, julgustada teist rahulikult oma mure lahti rääkima. Väga tihti inimesed oskavad oma jamad ise ära lahendada, aga neil on vaja oma mõtteid kellegagi “põrgatada”.
Hea näide sellest tekkis mul täpselt loengu ajal. Mulle helistati ja sain teada, et mu tütrel on kõhus natuke halb olla ja ta on vaja koju viia. Jooksin siis mina läbi kesklinna, üle jõe ja oma autoni. Kiirustasin kooli juurde ja võtsin lapse kaasa. Autos ta rääkis, et ta pisut muretseb oma inglise keele töö pärast. Kuulasin ja küsisin mõned lisanduvad küsimused. Siis rääkis ta, et matemaatikas on jagamine väga raske tema jaoks. Mina, peaaegu tahtes juba mingeid lahendusi pakkuma hakata, suutsin õnneks keele hammaste taga hoida ja kuulasin edasi. Ütlesin mõned rääkimist soodustavad sõnad (“mm, matemaatika on praegu keeruliseks läinud.. ja sulgudega tehted ka – neid juba mõistad”). Peale seda ta ütles, et ta tegelikult juba võttis ühe oma varu vihiku ja tegi sinna hunniku jagamistehteid, et seda harjutada. Ka ütles ta, et sarnane plaan on tal joonlauaga mõõtmise harjutamiseks: tõmbab ühel päeval jooned valmis ja teisel päeval mõõdab need üle.

– – Minu nõu polnud vaja. Laps vajas kuulamist ja tunnet, et tema mured mõtted ja ideed on olulised. Viisin lapse koju ära ja jõudsin veel enne seminari lõppu kooli tagasi ning sain ka teistega reflekteerimise rakendamise heast kogemusest rääkida.
Didaktika loeng veebis
Seekordne didaktika veebiloeng oli minu jaoks senistest kõige huvitavam. Kaks põhilist käsitletud teemat olid harjutamine ja mis ajus parasjagu toimub ning mentaalne harjutamine. Kuna olen lugenud raamatut nimega “Make It Stick” ja Daniel Coyle’i raamatuid “The Little Book of Talent” ning “The Talent Code”, siis ei saanud ma otseselt väga palju uusi teadmisi. Pigem sain kinnitusi enda teadmistele ja kogemustele.
Mul oli suur rõõm kuulda, et õppejõud võttis olulise osa loengust mentaalse harjutamise kirjeldamisele. Olen seda sellel õppeaastal palju praktiseerinud ja ka oma õpilastele seda õpetanud. Mida see tähendab? Mentaalne harjutamine on kõige lihtsamalt öeldult peas noodist või peast harjutamine (ilma päriselt pilli mängimata). Kujutan täpselt ette, mida teeb üks käsi, mida teeb teine käsi ja ka kuulen “vaimukõrvas” õiget muusikat. Aju peab sellel ajal tohutult palju tööd tegema.
improvisatsididaktika
Individuaaltund jagunes kolme improvisatsioonisessiooni ja huvitavate arutelude vahel. Teemaks oli rahulik enda ja ruumi jälgimine ning ilma suure surveta midagi teha, helide tekitamine. Muusika ei olnud jõuline, ei olnud surutud. Seda oli parasjagu. Eriliselt huvitavaks osutus viimane improvisatsioon, kus mul oli pill lapikult süles ja vaatasin, mis siis saama hakkab. Kuskil keskel avastasin väga huvitava ülemhelide tekitamise koha kitarri kõlaava juures. Olin vajutanud alla 6. ja 5. keelel 7. vahe. Kui küünega neid kahte keelt kõlaava kohal õrnalt kraapisin, tekkis palju helisid korraga: need kaks konkreetset noti, mis olid alla vajutatud ja lisaks veel suur hulk ülemhelisid.
See vabaimprovisatsiooni õppimine ja praktiseerimine on olnud väga huvitav kogemus, mille heaks mõistmiseks peab ise ka natuke proovima. Kui mul oleks olnud algselt võimalus valida, kas soovin vabaimprovisatsiooni õppida, siis ilmselt ma poleks seda võtnud. Nüüd, kui olen saanud seda päriselt proovida, olen õnnelik, et selle võimaluse sain. Kogemus on lahe ja mul on tekkinud mõtteid kasutada mitmeid sellest ainest saadud teadmisi ka enda õpetajatöös.
Läbiviidud tundide kavad ja vaadeldud tunnid
Elleri 5. astme kursuse juurde käib ka läbiviidud tundide tunnikavade kirjutamine ja ise tundide vaatlemine. Mõlemat asja tuleb sellel poolaastal kirja saada kümme. Tunnikavad tegin ja esitasin ära juba septembris, aga vaadelnud olen hetkel vaid ühte tundi. Nüüd tuli teade, et detsembriks tuleb kõik tunnivaatlused ära teha. Seega pean olema kärme, et need kõik tehtud ja ka dokumenteeritud saaks.
Suuremas osas olen olnud enda arvates eeskujulik õppija. Olen kodused tööd jne ära teinud esimesel võimalusel ja enamasti pika ajavaruga esitanud. See nädal jäi aga viimasele päevale lõpetatud projektitaotluse esitamine ja nagu juba öeldud, olen ajakitsikuses ka tundide vaatlemise mõttes. AGA, kui tegutsen kiirelt, siis jõuan. Õnneks minu pedagoogika juhendaja oli nõus sellise plaaniga, et mõned minu pedpraktika vaadeldud tunnid teeb minu õpilastega hoopis tema ja mina vaatlen – saan vaatlused kirja.