Esinemisnärv takistab paljude mängijate jaoks laval olemise nautimist ja hea etteaste tegemist. Järgnevalt loetlen 14 nippi, mida ise kasutan, et laval hästi hakkama saada.
Hinga kindlasti rahulikult sisse ja välja. Soovitan võimalusel hingata diafragmaga (vahelihas) alakõhu suunas. Läbi nina hingamine on kehale kasulikum kolmel põhilisel põhjusel: 1) nina puhastab õhku; 2) nina käigud soojendavad vajadusel külma õhku; 3) nina niisutab hingatavat õhku (kopsud saavad seetõttu paremini hapnikku kätte). Rahulik hingamine annab kehale mõista, et ohtu pole. Kiire närviline rindkeresse hingamine tekitab vastupidise efekti ja keha läheb stressi (arvab, et kohe on vaja võidelda või põgeneda).
Kui laval vea teed või halvasti esined, siis sellepärast ei juhtu päriselt midagi hullu, aga su keha arvab, et juhtub. Selline alateadlik hirm avaliku esinemise ees pärineb osaliselt meie kaugest minevikust. Kui hõimuinimene teiste ees mingi jamaga hakkama sai, siis võis see tähendada hõimust välja heidetud saamist. See omakorda tähendas peaaegu võimatut elu (24 h enda kaitsmine ja lisaks veel toidu hankimine).
Hirm eksimise ees tekitabki eksimusi. Mida suurem on hirm, seda suuremaks läheb ärevus. Nii suureneb ka eksimise oht. Keskendu sellele, mida tahad et juhtuks, mitte vastupidisele. Soovitan oma aega kasutada targalt. Enne esinemist käi rahulikult peas oma lood läbi (närvitsemise asemel).
Kõnni rahulikult. Tee sügav kummardus Säti end rahulikult valmis. Kontrolli häälestust. Otsi õige mänguasend. Mõtle esimese loo algus läbi. Samal ajal publikusse ei vaata ja tegeled rahulikule hingamisele keskendumisega. Lugude vahele võta vajadusel samuti lisa aega.
Mida selgem on pala, seda suurema närvisolekuga suudad selle puhtalt ära mängida. Tavaliselt jõuab keha esimese loo ajal maha rahuneda ja siis saab järgmistele lugudele paremini keskenduda. Mina kasutasin alustamise looks palju aastaid F. Tarrega – Etüüd e-moll.
Kata rahulikult eelmine lugu ära. Lase vasak käsi korraks rippu ja lõdvesta. Siis kontrolli näiteks häälestust. Samal ajal hingad rahulikult ja mõtled uue loo peale. Oluline on meeles pidada, et eelmise loo peale mõtlemine saab selles hetkes vaid järgmise esitust segada. Keskendu ainult sellele loole, mida pead parasjagu esitama.
Lavale on kindel minna siis, kui lood on väga hästi selged. Oled need piisava ajavaruga pähe ja selgeks õppinud, et oled saanud piisavalt kaua esinemist harjutada. Kui lugu on hästi selge, siis oskad oma väikseid vigu paremini peita, kui neid peaks juhtuma.
Asi, millele mõnikord ei mõelda: selleks, et lugu tuleks laval puhtalt välja, peab see olema enne ka puhtalt tulnud.
Kui sul on piinlik millegi pärast ja sa näitad seda publikule, siis hakkab publikul ka piinlik. Kui publikul on piinlik, hakkab sul veel halvem ja see suurendab uute vigade riski. Kui eksid, siis püüa viga võimalikult hästi peita ja mine edasi. Publik tahab näha sind õnnestumas. Nemad enamasti ei tea, kuidas konkreetne lugu kõlama peab. Eriliselt suur viga on häälte ja koledate näoilmete tegemine laval.
Mida rohkem esined, seda paremini hakkad tunnetama, mida su keha enne esinemist ja esinemise ajal teeb. Leia viise teiste ette mängima saamiseks. Kellele esineda: Iseendale, pereliikmele (või kogu perele), sõbrale (või mitmele sõbrale), klassikaaslastele, koolis, üritustel, kaamerale (filmid enda esitust) jne.
Mida rohkem konkreetse esinemise kohta ette tead, seda parem. Kujutad ette, milline on pilt lavalt saali ja mis inimesed seal kindlasti on. Püüa ette kujutada nii hästi, et kehas tekivad sarnased tunded nagu enne päris esinemist. Tee päriselt kummardus ja kõik muu ka nagu päriselt. Niimoodi esinemist harjutades lähevad sassi või meelest kõige nõrgemad kohad lugudes. Tänu sellele leiad need kohad üles ja saad neid kindlamaks harjutada, et need õigel esinemisel õnnestuksid.
Kui mina pean esinema kohas, kus ma pole kunagi käinud, siis ma otsin internetist pilte, et näha, milline see on. Nii saan ikkagi mingisuguse ettekujutuse ja ei pea päris võõrasse kohta minema.
Hoia oma pühapäevakaustas mitmeid lugusid, mis on peas ja selged. Nii pole sul kunagi seda kartust, et kui pead kuskil midagi mängima, siis ei ole, mida mängida. Kui öeldakse tuttav fraas: “Hei, kuule, sa oskad ju kitarri mängida. Mängi meile midagi,” siis oskad kohe mõne loo julgelt ette kanda. Selline võimekus vähendab üleüldist kartust esinemise ees. Mõnikord pakutakse muusikutele väikese etteteatamisega esinemisvõimalusi ja siis on nii hea need vastu võtta teadmises, et sul on kava juba olemas.
Kui näitad publikule, et oled närvis, siis ei usu sa seda, kui sulle pärast plaksutatakse või häid sõnu öeldakse. Alateadlikult sellises hetkes arvame, et meile öeldakse ilusaid asju vaid sümpaatiast. See kõik omakorda suurendab kartust järgnevate esinemiste ees.
Tartu II Muusikakoolis, kus õpetan, toimuvad aasta sees tihti esinemispraktika kontserdid. Esinemispraktika kontsert (EPK) tähendab esinemise harjutamist. Hindeks saab arvestatud või mittearvestatud. Selleks, et mittearvestatud saada, peab ikka väga halvasti mängima või näiteks poole loo pealt lavalt ära minema. Sellised esinemised annavad võimaluse kontserdisaalis lavahirmuga toimetulemise harjutamiseks.
Väga tore on, kui oskad oma lugude (või nende autorite) kohta midagi huvitavat lisaks rääkida, teeb see kuulaja jaoks kontserdikogemust nauditavamaks ja annab sulle rahunemise hetki. Kui esined inimestele, kes ei tegele igapäevaselt muusikaga, siis oma esitatavate teoste kohta huvitava lisainfo rääkimine teeb etteaste huvitavamaks. Mõnikord on hea teha mõni viisakas nali. Ka see võib olemist laval kergemaks teha.
Esinemisnärv ei tohiks olla asi, mis sind peatab lavale minemast.
Esinemisnärvi vähendamiseks on palju asju, mida teha.
Head harjutamist ja head esinemist!
Jakob