Minu, kui õpetaja, üks tähtsamaid ülesandeid

Olen klassikalise kitarri õpetaja ja see tähendab, et mul on palju erinevaid tööülesandeid. Mida pean aga üheks tähtsamaks neist? See on iseseisvate õppijate väljakoolitamine.

Kes on iseseisev õppija?

Iseseisva õppija tunnused:

• On piisavalt kohusetundlik, et ilma välise sunnita ise igapäevaselt harjutada.
• Oskab ise pilli häälestada (kuulmise või kõrva järgi).
• Oskab valida õigeid harjutusi ja neid ka teha.
• Oskab otsida iseseisvalt endale uut repertuaari.
• Oskab uusi lugusid iseseisvalt omandada ja arvestatava tasemeni lihvida.
• Teab, kust või kellelt saab abi küsimuste korral.

Siit võis jääda mõni punkt välja, aga seda loetelu lugedes saab kenasti aru, millised need tunnused on (kui sa tead mõnda tunnusjoont, mida võiks sellesse loetellu lisada, anna kindlasti mulle teada).

Õigesti harjutamine

Olenevalt õppevormist käivad õpilased tunnis üks või kaks korda nädalas. Harjutada tuleb aga iga päev. See tähendab seda, et suurem osa pillimängu ajast toimub kodus, kus mina õpetajana õpilast ei juhenda. Seepärast on ülimalt oluline, et õpilane harjutaks “õigesti”.

Õigesti harjutamise peamised jooned:

• Harjutatakse iga päev (u 6 korda nädalas. Nädalapäev, millal soovi korral mitte harjutada, võiks alati olla sama).
• Esmatähtis on õige mänguasend ja sealt edasi õiged mänguliigutused nii paremas kui vasakus käes.
• Alustada tuleks pea alati harjutuste tegemisest. Harjutused on esiteks soojenduseks ja teiseks, et harjutada õiget asendit ja mängutehnikat.
• Harjutatakse lugusid korralikult, mitte ei mängita neid lihtsalt läbi.

Mina pean suutma tundides õpetada õpilastele selgeks, milline on õige mänguasend ja tehnika. Tuleb selgeks teha, miks on harjutuste tegemine oluline ja kuidas lugusid harjutama peaks.

Kui kodune harjutamine ei ole see, mis ta võiks…

Kui õpilane näiteks mängib kitarri kodus diivanil küürus seljaga ja mänguasendile tähelepanu pööramata, harjutab ta endale sisse valet mänguasendit. Sealt edasi mõeldes: kui õpilane mängib umbes 2/3 ajast (kodus) vale asendiga ja 1/3 ajast parema asendiga (iga tund tuleb siis palju aega pühendada õige mänguasendiga mängimisele), on vähe lootust, et asi paraneb.

Olenemata sellest, kui palju õpetaja mingisuguseid asju selgitab, peab õpilane ise astuma vajalikud sammud, et oma pillimänguoskust arendada.

Tänan lugemast ja kaasamõtlemast. Kui oled ise kitarrimängija, siis vaata üle, kas harjutad kodus nii, kuidas juhtub või nii, kuidas õpetaja on soovitanud. Kui oled kitarriõpilase lapsevanem, anna oma lapsele kindlasti märku, kui tundub, et tema harjutamine ei ole päris selline, mis ta olema peaks.

Kui sul tekkis kitarri õpetaja ülesannete kohta mõni küsimus, kirjuta postituse alla kommentaar või võta minuga ühendust. Kui sul on ideid, millest võiksin veel kirjutada, siis anna mulle sellest samuti teada.

Head harjutamist! 🙂

Jakob

PS: Külasta kindlasti Kitarri kodu Facebooki lehekülge ja lisa see meeldivaks. Nii saad alati infot uutest postitustest ja vahel võid sealt ka muud kasulikku leida.