5. nädal tagasi Elleri koolis

Individuaaltund

Selle nädala individuaaltunnis arutlesime natuke erinevate üldiste mängutehniliste teemade üle. Sain ülesandeks nii õpilastega kui ka ise tegemiseks erinevad parema käe harjutused, mis treenivad a sõrme tööd m ja i sõrmega võrdsemaks. Tegime erinevaid korduste ja rütmide kombinatsioone C-duuri heliredeli abil ja kasutasime m-a ja i-a kombinatsioone. Põhjus selleks on see, et a sõrm saab õppimise algpooles palju vähem tähelepanu kui teised sõrmed (p, i, m) ja selle sõrme tööga tegelemine vabastab kramplikkust ka väikeses sõrmes.

Vaatasime koos läbi M. Carcassi – Allegretto op 60 n 10 ja N. Paganini – Sonaat C-duur. Carcassi pala hakkasin kohe pähe õppima.

---

Harjutamine

Uusi tunnis läbivaadatud lugusid hakkasin kohe pähe õppima. Kuna need on taseme mõttes oluliselt lihtsamad sellest Carcassi palast, millest pikka harjutamise videot tegin, said need väga kiirelt pähe ja liikuma. Allegretto n 10 (1 lk) õppisin pärast kodus 15-20 minutiga pähe ja panin võrdlemisi kiirelt liikuma ka. Selles loos on hästi palju mustreid, mille abil on meelde jätta lihtne.

Jagan jälle natuke progressi:

---

Õppimine ja õpetamine

Rääkisime tunnis palju sellest, kuidas ja miks asjad meelde jäävad ja kuidas on hea neid teadmisi õpetamises kasutada.

Sain teada, et inimese mälumaht on 1 000 000 000 000 000 baiti. Sõnades on see kvadriljon baiti ehk miljon miljardit. Minul tuli selle kvadriljoniga kohe meelde üks kodune olukord oma pojaga, kus ta kosmoseentsüklopeediat uurides küsis mu käest, kui suur arv on detsiljon. Ega kohe Google’ist ka vastust ei saanud. Natukese aja otsimise pärast sain teada, et detsiljon on 1 ja 33 nulli (10 astmel 33). Erinevate hiiglaslike numbrite uurimisel saime teada, et neil nimedel on ka oma loogika: triljonist alates on sõna alguses nullide arv kirjas, millele tuleb veel lisada tuhat (3 nulli). Seega näiteks kvintiljon (kvint tähendab nr 5) on 5×3 nulli + veel kolm nulli ja oktiljon on siis vastavalt 8×3 nulli + kolm nulli.

Pikaajaline mälu ja töömälu (kopeeritud õppejõu, Agda Grahvi slaidilt):

• Lühiajaline mälu – info, mis meil ajutiselt meeles on
• Töömälu – lühiajaline mälu + võime teavet meeles hoida ja töödelda
• Püsimälu – säilitab meie ajus infot pikaajaliselt (nädalaid, kuid, aastaid)
• Mitmekülgne harjutamine – ei ole sama materjali samal moel kordamine
• Töömälus neuronite ühendused oma rada sisse ei talla.

---

Improvisatsioonididaktika

Individuaaltunnis improviseerisime seekord natuke rohkem mingites raamides. Näiteks tuli valida üks objekt klassis (näiteks seinakell või noodipult vms), mille olemust siis endale meelepäraselt muusikas väljendada. Siis oli selline variant, kus võis kasutada ainult ühte laiendatud tehnikat. Lisaks oli variant, kus tuli valida üks kindel helistik või helilaad.

Didaktikaloend oli seekord praktikum, kuhu kõik osalejad tulid pillidega. Igaüks pidi enda harjutatavatest paladest leidma 3 murekohta, kus on miski raske või esineb probleeme. Tunni protsess oli selline: Üks inimene seletas ja näitas, mis mure või takistus tal oma loos on. Seejärel rääkis ta nendest lahendustest, mis tema arvates võiks toimida ja mida ta juba on teinud. Sellele järgnes arutelu õpilaste vahel, kus kõik said oma mõtteid ja võimalikke lahendusi jagada. Õpetaja jagas samuti oma mõtteid ja küsis suunavaid küsimusi. Kui oli ühiselt jõutud mõne konkreetse mõtteni, siis toimus 3-4 mängijaga vabaimprovisatsioon, kus põhimotiiviks oli arutelu käigus valitud lahenduse musikaalselt oma pillide peal väljendamine.

Mina rääkisin oma Carcassi loos sellest, et ühes lõigus väsib mu vasaku käe 4. sõrm ära ja legatode (pealelöömise legato ehk hammer-on) mängimisel muutun ebaühtlaseks (rütmid ja tabamine sõrmlaual) või komistan. Rääkisin nendest harjutustest, mida olen juba probleemi lahendamiseks teinud. Kitarriste oli praktikumis peale minu veel kaks ja põhiline arutelu toimuski meie kolme vahel. Õpetaja küsis suunavaid küsimusi. Ühiselt jõudsime arusaamale, et põhiline lahendus on pikemaajaline – vasaku käe 4. sõrme järjepidev treening. Mul tuleb seda legato liigutust eraldi veel rohkem teha, et sõrmel tekiks rohkem võhma ning täpsus ja kontroll areneks. Lisaks on mõistlik vastupidavust suurendada kogu käel ja leida hetki, kus ka harjutamise väliselt sõrme vastupidavust treenida.

Peale arutelu toimus meie kolme vahel kitarri vabaimprovisatsioon, kus kõik kasutasime erinevate sõrmede pealt 4. sõrme legato löömise motiive. Kokku tuli huvitavate kõlavärvidega kasulik musikaalne harjutus. See oli huvitavam, kui lihtsalt masinlikult ühe positsiooni kaupa igal keelel sama harjutust teha. Minu jaoks tekkis paralleel trenažööril ja metsarajal jooksmise võrdlemisega.

---

Loodan, et oli tore ja huvitav. Järgmise nädalani ja head harjutamist!

Jakob

“Tagasi kooli” 6. nädal ➔