Kui sul on harjutamise kohta mingisuguseid küsimusi, siis kirjuta julgelt selle õppetunni kommentaaridesse oma küsimused. Vastan nii kommentaariumisse kui ka täiendan selle õppetunni sisu, kui on tulnud uus küsimus, millest võiks kasu olla kõigile õppijatele.
Kas on oluliselt vahet ka, et millal harjutada? Kas peaks eelistama näiteks hommikust aega kui olen rohkem puhanud või ei ole sellel vahet?
Küsimus on väga hea! Vastus on see, et oleneb inimesest, elukorraldusest ja päevakava kohustustest. Hommikusse planeeritud harjutamine on tõeliselt hea plaan, kui see pere mõttes ka toimib. Kui on hommikul natukene harjutatud, siis on päev juba nii-öelda kirjas. Kui pärast veel harjutad, siis on juba eriliselt hästi – patsuta endale kaks korda õlale 🙂 .
Rakendatav soovitus on see, et proovi kolmel eri nädalal (kolm eri kuud annab isegi parema tunnetuse) erineval ajal harjutamist: 1. nädalal iga hommik, 2. nädalal lõunal-peale lõunat (koolipäevalõpp, tööpäeva lõpp), 3. nädalal siis millalgi õhtupoole. Kõige tähtsam on see, et harjutad igapäevaselt. See, millal või kui kaua, ei ole alguses kõige olulisem.
Mul on küsimus seoses harjutamise fookuse hoidmisega. Kui ma olen endaga kokku leppinud, et harjutan täna näiteks skaalasid, siis juhtub sageli, et kui harjutus ei lähe hästi või tundub frustreeriv, hakkan hoopis lugusid mängima või niisama jämmima – justkui selleks, et endale tõestada, et ma siiski midagi oskan. Kuidas saaksin sellistes olukordades paremini fookust hoida ja vältida seda, et liigun harjutuse teemast kõrvale?
Väga hea küsimus. Kui harjutus ei õnnestu, siis minu soovitus on võtta näiteks tempot maha või siis jagada asi väiksemateks juppideks, mis siis hiljem uuesti kokku proovida. Oleneb muidugi konkreetsest harjutusest.
Mina usun sellesse, et need harjutused, mida parasjagu on hea mõte teha, tasub valida nende lugude järgi, mis parasjagu käsil on. Nii on lihtsam ennast neid tegema panna ja neid ka ebaõnnestumise korral veel proovida. Miks? Sest tead, et kui neid harjutusi korralikult teed, siis läheb loo mängimine oluliselt lihtsamaks ja kindlamaks.
Kolmas mõte on see, et kui tekib tunne raske harjutuse asemel mingeid lugusid mängima hakata, siis tee endaga uus kokkulepe: mängin vahepalaks endale meeldivat lugu ja tulen harjutuse juurde tagasi. Kui tunne läheb pahaks, siis ei pea pressima end harjutust tegema (et ei telliks pilli enda suhtes vastumeelsust). Pärast toreda loo mängimist on ilmselt jälle jaksu ja head tunnet vussi läinud harjutust uuesti proovida.