Kapo ehk kaotaster on kitarrimängija abivahend, et vajutada kindlas vahes alla kõik keeled. Vahel harva vajutatakse alla 4 keelt ja 2 jäetakse vabaks. Kaposid on erinevate mehhanismide ja kujundustega, aga kasutusviis on reeglina sama.
Kaposid on üldiselt kahte tüüpi: 1) universaalsed kapod, mis sobivad kõigile kitarridele; 2) elektrikitarri ja/või akustilise kitarri kapod.


Suures plaanis on neli olukorda, kus kapot kitarrimängus vaja läheb:
1) Akordimängu lihtsustamiseks
Kui I positsioonis on mingit laulu saata või mingid akordijärgnevust mängida raske, siis saab kapot kasutades muuta mängimise lihtsamaks.
Näide:
Ilma kapota tuleb mängida konkreetses loos palju barre akorde. See väsitab vasaku käe kiiresti ära. Nüüd saab kasutada kapot, et muus positsioonis mängida teiste akordivõtetega sama kõlaga akorde. Saab valida sellise positsiooni, kus on minimaalselt barre akorde või ei ole neid üldse.
2) Transponeerimiseks
Kui lugu transponeeritakse, siis see tähendab, et muudetakse helistikku.
Näide1:
Kui on vaja millegi pärast muuta laulu helistikku, siis saab panna kapo vastavalt õigesse vahesse ja mängida samu akordivõtteid, mis algselt lool olid. Kõla on uues helistikus, aga uute akordivõtete järjestuse meeldejätmise vaev jäi ära.
Näide2:
Kui alghelistikus on konkreetset laulu ebamugav laulda, saab samuti kapo abil lihtsal moel lugu transponeerida. Kui laul on sulle laulmiseks liiga madal või kõrge, saab vajaliku vahede arvu jagu kapot tõsta ja ongi mugav laulda.
3) Lugu on mõeldud kapoga mängimiseks
On lugusid, kus ongi alguses kirjas, et kapo tuleb mingisse vahesse panna. Mõnikord kasutatakse kapot loo kõla ajastupäraseks muutmiseks.
Näide1:

Loo alguses on kirjas, et tuleb kapo panna VI vahesse. Lugu saab mängida ka ilma kapota ja esimeses positsioonis, aga ta on mõeldud mängimiseks kapoga VI vahes. Enamasti kõlab lugu paremini seal mängides, kus on ka helilooja poolt mõeldud.
Näide2:
Osasid keskaegseid lugusid mängitakse nii, et kapo on III või V vahes. Nii tulevad paremini välja ajastupärased kõlavärvid.
4) Mõnda lugu või harjutust on alguses mugavam õppida kapoga mõnes ülemises positsioonis.
Mida kõrgem vahe, seda väiksem see astmetraatide vahel on. Kui I positsioonis oleks liiga raske mängida, sest loos või harjutuses on rasked venitused, siis on kõrgemas positsioonis hea alguses harjutada. Nii jaksab vasak käsi kauem mängida ja harjutatav asi saab kiiremini selgeks. Kui konkreetses positsioonis hakkab asi juba välja tulema, saab kapot ühe vahe võrra madalamale tõsta ja lasta vasakul käel selle positsiooniga kohaneda.
Näide:
1. vahest 3. vaheni on sama pikkus mis 6. vahest 9. vaheni. Seega VI positsioonis harjutades on selle positsiooni “4.” vahe sama kaugel kui I positsioonis 3. vahe.

Millal on mõistlik endale kapo soetada?
Kui tegeled põhiliselt akordimängu ja laulude kitarril saatmisega, siis peaks kapo igaks juhuks kohe olemas olema. Kui mängid klassikalist kitarri, siis võib tekkida vajadus kapole peale teist või kolmandat õpitud aastat. Enne on põhirõhk mängutehnika õppimisel ja kapol ei ole eriti praktilist vajadust.
Kapod maksavad muusikapoes tavaliselt 15-25 eurot. Internetipoodidest võib saada 10-ne euroga ka.
Tänan lugemast ja kaasa mõtlemast! Kui oled ise kitarri mänginud juba kolm või enam aastat, soovitan endale ost kapo, sest on suur tõenäosus, et sul läheb seda vaja. Kui oled kitarriõpilase lapsevanem ja su laps küsib raha, et kapot osta, siis ilmselt on tal seda vaja 🙂 .
Kui sul tekkis kapo kohta mõni küsimus, kirjuta postituse alla kommentaar või võta minuga ühendust. Kui sul on ideid või küsimusi, millest võiksin veel kirjutada, siis anna sellest samuti mulle teada.
PS: Külasta kindlasti Kitarri kodu Facebooki lehekülge ja lisa see meeldivaks. Nii saad alati infot uutest postitustest ja vahel võid sealt ka muud kasulikku leida.
Head Harjutamist! 🙂
Jakob
Tere! Kui kasutan kapot, siis milliste tavaakordidega mängida peale kapo asetust mingisse vahesse? Tänan!
Tänan küsimuse eest.
Kuna Kapo vajutab alla kõik keeled samas vahes, siis saad mängida samu akordivõtteid. Kõla on lihtsalt kõrgem kui ilma kapota. Tehniliselt Kapo transponeerib lahtised keeled kõrgemaks (iga vahe on pool tooni).
Näide: E-duuri võte ilma kapota = kõlab E-duuri akord.
E-duuri võte ja kapo on 3. vahes = kõlab G-duuri akord. Miks? 3. vahe 6. keelel on G-noot. G-noodist duuri akord üles on G-akord. Praegu kasutame kapoti 3. vahes ja E-duuri võttega kõlab G-akord.
Loodan, et said oma küsimusele vastuse.
Kui see vastus tekitas uusi küsimusi, siis küsi julgelt. 🙂